Patsientide Ühing piinamisjuhtudest Eesti haiglates
Kohtumisel tutvustati ka maikuus 2011 Eesti Patsientide Esindusühingu (EPE) poolt koostatud järjekordset ülevaadet õudustest Eesti haiglates. Ülevaates on koondatud erinevad EPE-le teada antud juhtumid mh. eri alateemade alla:
- Patsiente ja nende omakseid koheldakse ebaväärikalt, alandavalt ja jõhkralt, teenuse osutajad põhjustavad patsientidele julmi kannatusi teadlikult ja järjepidevalt;
- hooldust iseloomustab kuritegelik hooletusse jätmine, alandav ja kannatusterohke kohtlemine;
- lamajaid haigeid ei söödeta, ei joodeta ega aidata tualetis käimisel;
- tülikaid patsiente ohjeldatakse seadusevastaselt;
- vajalikke terviseuuringuid ei tehta, ravimeid ja/või abivahendeid ei anta,
- vajaliku hooldamise asemel manustatakse patsientidele ülisuurtes doosides uimasteid ja või seotakse nad voodi külge kinni;
- patsiente ja nende omakseid sõimatakse ja alandatakse verbaalselt, kaebuste ja palvete puhul paremaks hoolduseks ähvardatakse patsient välja visata ning hakatakse kiusama.
- Teenuse osutajad püüavad teadlikult patsiendi surma esile kutsuda (kas uimastavate ravimite üledoosidega, vajalike ravimite mittemanustamisega, patsientide teadliku külmetamisega jmt)
KOKKUVÕTE PATSIENTIDE POOLT AVALIKUSTATUD JUHTUMITEST HAIGLATES EESTIS NÄIDETEGA
Näited on kohendamata väljavõtted Pealtnägija saate ja Eesti Patsientide Esindusühingu poole pöördujate paljudest kaebustest 2011.
Hooldusravi teenuseid Eestis on vähe ning see, mis on – on ebakvaliteetne, julm, kannatusterohke ja inimväärikust alandav.
Tõsised kaebused hooldusravi kohta on üle Eesti, mis näitab üleüldisi süsteemi vigu:
- vale rahastamisskeem, mis tapab teenuseosutaja igasuguse huvi osutada kvaliteetset teenust ja saavutada kliendi rahulolu ning mis hävitab uute teenuspakkujate võimaluse turule tulemiseks (raha peaks patsiendiga kaasas käima, mitte olema jagatud Haigekassa lepingutega, mis tundub arusaamatu onupojapoliitikana)
- nii riiklike kui asutusesiseste kvaliteedisüsteemide puudumine
- olematu patsientide kaebuste sõltumatu ja efektiivne menetlemine
- olematu surmajuhtumite uurimine haiglates ja hooldekodudes
- teenuste vähesus – pered on sundseisus
Hooldusravi teenust Eestis iseloomustavad järgmised kaebused
(16 erineva hooldusasutuse kohta laekunud kaebustest):
1. Patsiente ega nende omakseid ei informeerita nende ravist, hooldusest ega prognoosist. Informatsiooni nõudmist eiratakse ning patsient ja tema omaksed jäetakse teadmatusse. Patsiendi omastele ei teatata patsiendi surmast või teatatakse valedele inimestele.
Väljavõtted kaebustest on toodud tähtnumeratsiooniga:
a) haiglasse sisenedes ei saanud ma kusagilt informatsiooni, kust ma võiksin oma ämma leida,nii me käisime ühelt korruselt teise kuni lõpuks saime teada ,et ta on kuuendal korrusel
b) arsti kättesaamine oli võimatu, ootasime teda tunde ukse taga, emailidele ei vaevunud ta vastama. Kui tema kabinetti pääsesime lõpuks, rääkis sama lugu, et meie ema olukord on lootusetu
c) Minu õe osakonnas ei näinud ma kedagi med. personalist. Otsisin õde või arsti, kelle käest saada infot oma õe meditsiiniliste näitajate kohta. Küsida, kas teda on ikka söödetud, kasitud. Kahjuks ei leidnud ma kedagi. Olles kohapeal küsinud ja iga päev helistanud, sain lõpuks nädal hiljem telefonitsi kätte tema raviarsti.
d) Tahtsin teada saada, milline on ämma tervislik seisund ja millist ravi ta saab. Med.töötaja , kahjuks ma ei vaadanud nimesilti, rahvuselt venelanna eesti keelt rääkis väga halvasti, vastas mulle nipsakalt „Miks te minu käest küsite mina ei tea midagi küsige raviarsti käest.“ Kuna oli pühapäev, siis oli valvearst. Ma soovisin teda näha, kuid mulle seda ei võimaldatud vaid valiti lauatelefonilt valvearsti number ning ulatati telefoni toru mulle, et ma räägiksin arstiga.Olin ennast tutvustanud , kes ma olen ja miks ma siin olen, siis sain ma korraliku sõimu osaliseks, et kuidas ma julgen teda tülitada, tema ei pea minule üldse mingit aru andma. Järgnes veel palju sõimusõnu ja lõpus pani ta telefoni käest ära, kõne katkes.
e) väideti, et mu õega tegeles füsioterapeut. Kas aga tegeles, ei tea ma tänaseni, sest kellegi käest ei olnud kunagi midagi küsida, sest lihtsalt seal ei olnud inimesi.
f) Möödus paar nädalat ja ei olnud juttu ei ravist ega pesemisest. Ka arstiga ei olnud võimalik kokku saada. Kõik see pani mind imestama ja tagant järgi mõtlen, et olime ikka naiivsed ja heausklikud.
g) Pidevalt soovisin rääkida arstiga, kuid kohtusin temaga alles siis kui pidin minema allakirjutama asjadele, mis peale tema surma kätte sain.
h) Sama päeva õhtul pärast üleviimist tahtsin teda vaatama minna, aga külastusaeg oli läbi. Helistades haiglasse kuulsime uudist, et pole mõtet teda vaatama tulla - vanaema on koomas. Tungival palvel siiski lasti mind haiglasse sisse. Palatisse astudes selgus, et vanaema ei olegi koomas, vaid täiesti kontaktne. Seesama meesarst hiljem ka vabandas, et ajas midagi sassi.
Otsides vanaema raviarsti selgus, et mingit ravi polegi ette nähtud, ka ei olnud olemas vanaema haiguslugu ega infot varasemsa haigusloo kohta Mustamäe haiglas
i) Terve aeg arsti me ei näinud
j) Kui telefonitsi vestlesime, ei tulnud tagasi ühtegi tema lubatud kõnet. Ma helistan Teile tagasi... ja sinna see jäi. Ja ikka arvutist käib see olukorra vaatamine, kui samas tema patsient oli nii haruldases haiguses, mis esineb ühel miljonist. Kus on professionaalne suhtumine, kus on professionaalne huvi?
k) Üleviimisest meile, pereliikmetele ei teatatud, kuigi võiks eeldada, et kiirabi või haigla seda teha võiks. Eriti kui on tegemist raskes seisus haigega, kes ei ole võimeline seda ise tegema. Hakkasime siis emaga teda otsima. Mustamäelt me teda ei leidnud, öeldi, et viidi .....haiglasse. Pärast viiendat helistamist, ise internetist numbreid välja otsides, leidsime lõpuks õige koha üles.
l) Käes kõik paberid, oli vaja minna surnukuuri surnule riideid viima. Kohale jõudes tuli välja, et mind oli saadetud valesse surnukuuri, hoolimata sellest, et mul oli lausa matusebüroo voldik, kus oli see aadress alla joonitud! Muide voldik anti mulle vene keelne, kui ütlesin, et ma ei oska vene keelt, vastati mulle närviliselt, et no meil ei saadeta siia eesti keelseid... Me elame Eesti riigis ja ei saadeta eesti keelseid voldikuid?! Taaskord tekib küsimus MIDA?!
m) 6. augustil leidsid minu ema ja onu isa voodi tühjana. Suutes püüda kinni haigla labürindist õe, said nad teada, et isa oli öösel surnud ja juba Mustamäe surnukuuris. Küsimise peale, et miks meile ei ole teatatud, vastati, et ju siis ei olnud kontakte. Ja ma olin iga kord arstilt küsinud, kas mu number on ikka olemas. "Jah, muidugi on," vastas ta. Hiljem selgus, et sellest haiglast tühja voodi leidmine ja omastele lähedase surmast mitteteatamine on pigem tavaline.
n) Kuulnud, et olen EPE-st, käratas meesterahvas kategooriliselt ja ebaviisakalt: „TEIEGA ma küll ei räägi !” ning kadus uuesti ühe ukse taha.
o) Taastusravi haigla andis eksitavat infot ja klient sõitis asjata 100 km
p) Kliendi väiteil on tema ämm taastusravi haiglas ja arst keeldub nendega telefoni teel rääkimast ja infot jagamast. Ämm ise ei ole tervislikust seisukohast võimeline oma õigusi kaitsma ning asju ajama. Klient soovib arsti käest informatsiooni patsendi tervisliku seisundi ja raviga seonduvalt.
q) Kliendi ema on paigutatud avariijärgseks raviks haiglasse. Klient soovib näha ema raviplaani. Arst telefoni teel infot ei anna, viskab toru ära, mingit kohtumist välja ei paku. Õe kaudu samuti ei ole võimalik arstiga kohtumist kokku leppida, sest viimane väidab, et ei tea millal arst majas on ja millal ta on nõus vastu võtma.
r) Seal käratati mulle kui ma arstiga soovisin kokku saada: ärge meid segage me tegelema tähtsa tööülesandega!.
2. Patsiente ja nende omakseid koheldakse ebaväärikalt, alandavalt ja jõhkralt. Teenuse osutajad põhjustavad patsientidele julmi kannatusi teadlikult ja järjepidevalt:
2.1. patsienti ei hooldata nõuetekohaselt, ei keerata, lamatised tekivad väga ruttu kui omaksed hooldamas ei käi,
s) ei keeratud halvatud haiget mitu päeva
t) Ma olen siiani hämmingus, kuidas sai esimesel haiglas viibitud päevaga tekkida lamatised
u) ei pestud haiget 22 päeva!,
v) Meie emal tekkisid suhkruhaiguse tõttu ka lamatised
w) Emal tulid lamatised ja ta "pikutas"seal mädaste linade vahel.Kui me ise teda puhastasime,tuli õde ja karjus,et mida me käime neid segamas,et ega te ema sellepärast kauem ei ela, et andku me neile raha.
x) Abikaasal tekkinud suured lamatised nädalavahetusega, halva hoolduse tulemus - kuidas haigla personali korrale kutsuda? Palub abi
y) patsiendil tekkisid hooldusravis lamatised ja haavades olid isegi ussid kui patsient viidi edasi hooldusravi osakonnast Pärnu haigla taastusravisse. Kuna patsiendil lähisugulasi polnud, siis patsiendi tuttavad , kes EPE –t informeerisid ei soovinud kaebust esitada. Patsient ise oli seisundis, mis ei võimaldanud oma õiguste eest seista.
z) Paraku hoiti teda vaid liikumatult kolm nädalat voodis ja meid lohutati valedega. Õde sai küsimustest aru, aga ka palatikaaslased andsid olukorrast ülevaate et ta lamas liikumatult ja üksinda voodis
2.2. lamajaid haigeid ei söödeta, ei joodeta ega aidata tualetis käimisel,
aa) Vanaema esimese palati kõrvalvoodis oli vähihaige vanaproua, keda me ise söötsime.
bb) Voodihaigetele inimestele viiakse toit ja jook öökapile ja sama kapi pealt viiakse söök poole tunni pärast minema öeldes, et inimene ei söö! Kuidas saab voodihaige inimene ise süüa??? Mitte keegi neid seal ei aita.
cc) Kas teda söödeti, ma ei tea.
dd) Ta oli nagu elav laip, söök pandi kapi äärele, ise ta seda kättegi ei saanud, nii see
ka sealt ära viidi . Kusjuures ema mõistus oli kuni lõpuni täiesti selge .
ee) Ei toodud ei süüa
ff) Emal kui olid paremad päevad, siis ta tahtis ise WC-sse minna, aga kui ma palusin hooldajate abi, siis vastati, et meie seljad jäävad haigeks, aitasin siis ise.
gg) Mainin ka ära, et terve selle aja, kui ma seal haiglas neid pabereid ajamas olin, palusid mitmed voodihaiged vanaprouad abi, hüüdes voodist küll vett, küll muud. Vastuseks nende palvetele, oli aga vaatepilt selline, et MITTE KEEGI ei liigutanud ennast! Ja minu ees seda isegi keegi ei häbenenud.
hh) olime oma ema ja abikaasa (mulle ema, isale abikaasa) pärast meeletus mures, sest tal puudus samuti häirenupp. Ema tihtipeale hüüdis abi, et saaks WC-sse jne aga keegi isegi kõva hääle peale ei reageerinud
ii) Kuna ta oli vana ja haige, oleks ju võinud mõni hooldajagi abistada teda söömisel, rääkimata sellest, et pesemas käisid teda kordamööda oma sugulased, mis on tegelikult hooldajate töö.
jj) selleks ajaks oli vähihaige ja suhkruhaigust põdev isa söömata ja joomata kuus päeva. See kurnaks ilmselt ka terve inimese ära. Haiglas ei antud talle ka ravimeid, mida ta muidu regulaarselt kodus võtnud oli
kk) Kui inimene jäi aga lamajaks, siis puudus seal igasugune oskus, just oskus, ja ka tahe kaasaegseks hoolduseks.
ll) Ühel päeval sain oma ema viimasel minutil kätte, sest viidi voodiga opile ,et panna sond toitmiseks – tegelikult oleks saanud sööta, meilt ei küsitud . Meie seda ei soovinud . Oli arusaadav, et sooviti ruttu vanainimesest lahti saada .
2.3. Hooldust iseloomustab kuritegelik hooletusse jätmine, alandav ja kannatusterohke kohtlemine
mm) Päeval ,kui läksime järgi ,et koju minna ,siis selgus ,et ta oli WC sse mines kukkunud põrandale, keegi teda sealt enne, kui lõuna söögi aeg käes , abistama ei läinud . Ema ütles, et ta lamas põrandal tunde ja hüüdis appi. Sellest tuli alakeha halvatus, edasi hooldusosakond. Palatis oli neli naist, kes rääkisid, kuidas ema oli viidud kohe pesema , muidugi kukkus ta hooldajate käest põrandale, vedeles oma pissi sees .
nn) Sisenedes palatisse, tabas mind järjekordne šokeeriv vaatepilt. Minu isa, kes vaid päev tagasi oli kodus lõbus tore mees, lamas nüüd seal, jalga tõmmatud mähkmed, ILMA tekita (vaid mingi tavaline valge lina oli antud, mis oli ka põhimõtteliselt maha kukkunud), aken lahti, huuled tumesinised ja kuivanud, sest mitte keegi ei olnud talle juua andnud, ja ise ei saanud ta ennast nii palju liigutada, et seda kätte saada...Voodi oli tõstetud, peapool ülespoole, mistõttu oli ta keha vajunud nii alla, et ta ei saanud enam jalga sirutada (jalga ainsuses, kuna aasta tagasi tal amputeeriti üks jalg) Kus olid õed??? Millal üldse teda keegi seal vaatas??? Märkimisväärne on muidugi see, et palatis puudus ka häirenupp - abi inimene endale kutsuda ei saa!!! Samuti oli tal kopsuvähist tingituna hääl ära, mis tähendab ka seda, et inimene ei saanud endale abi hüüda.
oo) Kohale ilmus vene rahvusest krimpsus näoga neiu, suhtumisega" fhuhh, mingi vanamees ei saa jälle ise hakkama!" ning tõmbas teda siis kogu jõust õlgadest ülespoole, hoolimata sellest, et nende valduses olevas haigusloos on märgitud, et patsiendil on abaluus mõra! Paistis, et keegi ei olnud võtnud vaevaks haiguslugu lugedagi, sest antud juhul, ei olekski tohtinud teda sel moel tõsta!!!
pp) Kui öösel oli tervis halvenenud, oli palju hõiganud(kellanuppu ei ole),et abi saada, tal kästi vaikselt edasi olla ja magada,valvearsti ei kutsutud ja nii oli ta oodanud lootusetult esmaabi kuni minu jõudmiseni haiglasse.
qq) Isa insuldijärgne, halvatud ühest poolest, sondiga toitmine, ajukahjustus. Hooldushaiglas kukkus voodist maha, täiendavad vigastused. Kas oleks vaja mujale viia?
2.4. tülikaid patsiente ohjeldatakse seadusevastaselt
rr) Pühapäeval viisime haiglasse ja esmaspäeva ennelõunal helistati ja kästi kohe ära viia, sest ema märatsevat. Ta oli kogu elu olnud pigem rahulik, kes kellegagi sõnasõdagi ei pidanud. Me ei suutnud uskuda, kui nägime, et ta oli rihmadega kinni seotud. Esimese asjana, kui järgi läksime, võttis ta koti, kus oli raha, lasi end ratastooliga sõidutada teise tuppa ja luges raha üle. Siis tundus see imelik, sest ta polnud haiglane kahtlustaja. Nüüd saame aru: ilmselt ta lihtsalt ei lasknud oma kotti silmist või siis esimesel ööl võõras kohas ei saanud magada ja nägi, et keegi tahtis ta kotist midagi võtta.
ss) Isal ajutrauma, praegu P. hooldushaiglas, kus seotakse varrukaotsad kinni, sest pt kisub mähet lahti. Kas nii tohib?
tt) Kliendi isa ohjeldatakse hooldushaiglas, tütar mures
2.5. patsient jäetakse pikaks ajaks rooja sisse
uu) Ka mähkmete vahetamist nõudsin korduvalt. Kas teda pesti selle aja jooksul, ma ei tea.
vv) Pidevalt leidsin ta vedela sita seest (vabandan väljenduse pärast), täis oksendatuna, suu kuivamas ja räpane. Ise ma teda pesin ja vahetasin riideid. Iga õhtu palus, et ma ei jätaks teda sinna aga mis ma sain teha, koju ma ei saanud teda viia, sest ta vajas ju arsti abi.
ww) Seal isegi ei pesta patsiente. Kui mu tuttav jäi ühe päeva arve maksmisega hiljaks, siis tuli kohe ähvarduskiri, et tema ema visatakse haiglast välja.
xx) palatikaaslane hoiti kättemaksuks 24 tundi rooja sees, sest söandas öösel väljakutsenuppu vajutada. Sai sõimata ja ’karistati’ hooldamata jätmisega, nüüd ei julge enam väljakutsenupule vajutada, sest kardab kättemaksu.
2.6. patsient jäetakse pikaks ajaks üksi ning tema seisukorda ei kontrollita; kui patsient sureb siis ei teata täpset päeva, millal ta suri
yy) Keegi ei teadnud aega, millal ema suri. Surnukeha oli kolikambrisse ämbrite ja pesukaltsude vahele lükatud. Keha kanguse järgi võiks arvata, et ta oli vähemalt 12 tundi surnud.
zz) ei tuldud kordagi ukse vahelt piiluma, kuidas haigel läheb.
aaa) Igakord kurtis Mamma (85.a, täie aruga), et teda ei käi päevade kaupa ükski arst ega õde vaatamas, hädanupust ei teadnud ta midagi, sest meie otsimise peale leidsime selle tõesti üles ja näitasime, kuidas seda käsitseda
bbb) ma ei tea, kaua ta haiglas oleks surnud olnud enne kui keegi oleks selle avastanud, ilmselt oleks see olnud mõni omake, kes oleks külastama läinud.
2.7. valusid ei leevendata
a) Kogu meie pere õudus sa alguse sellest kui ühel õhtul pool üheksa helistas vanaema ja röökis telefoni, et tal on jubedad valud. Küsisin siis, et miks sa õde ei kutsu, ta vastas, et karjun aga keegi ei tule. Helistasin siis valveõele ja küsisin, et miks te ei lähe teda vaatama. Õde vastas mulle, et teate, teie vanaema valetab, ei ole tal häda midagi. Kuulsin, et õde jalutas ja lähenes vanaema toale, läbi telefoni kostus kohutav kisa ja ma hakkasin ise nutma. Selline tunne oli, et teda piinatakse.
b) Esmasest šokist üle saanud, nõudsin isale valuvaigistit, kuna tal olid õlas abaluumõra tõttu tohutud valud.
2.8. vajalikke terviseuuringuid ei tehta, ravimeid ja/või abivahendeid ei anta,
c) Kodus olles enne haiglasse minekut oli tal liikumisel abiks kas kepp või kits (nii kutsutakse seda abivahendit). Talle polnud liikumiseks antud ühtegi abivahendit. Voodi kõrval oli söögilaud ja WC pott koos tooliga, see oli kõik, isegi polnud antud tualettpaberit.
d) lamatise rohu ostsime ja viisime ise haiglasse kuna hooldushaiglas sellist ravimit väidetavalt ei olnud.
e) Kardan, et kuna tema diabeet oli nii ebastabiilne ja ravile allumatu, oli tal mitmeid atakke. Seda on jube mõelda, kas ja kui tihti teda kontrolliti ja temaga tegeleti. Jäi mulje, et tal lastakse seal lihtsalt vaikselt hääbuda, sest ta ju ongi selline.
f) Minu õde leidis vaatama minnes vanaema ükskord palatist ilmselt kõrges palavikus õhku ahmimas ja nõudis, et midagi tehtaks. Sanitaride kirumise saatel, et miks me ei lase inimesell surra, lükati vanaema intensiivraviosakonda.
g) Pilt, mis mul kunagi meelest ei lähe ja mis ajendas mind kirjutama, oli üks päev kui ma jõudsin tema palatisse ja nägin ema, kes oli näost punane ja nii paistes ja kinni seotud ja ta sosistas, et ta sureb. Läksin paanikasse ja kutsusin õe, kes mõõtis veresuhkrut, mis näitas 1,4, pärast glükoosi saamist, mis lasti otse veeni, hakkas emal lõpuks parem.
h) Valuvaigisteid käisime ise mangumas,sest keegi seal palatis ei käinud
i) Talle oli määratud hapnikumask, ühel päeval seda polnud, läksime uurima, kuhu see kadus, kuid lihtsalt ei olnud kellelt küsida, selles majas personali nagu polekski.
j) mu ema oli suhkruhaige ja olnud juba tükk aega haiglas olnud, avastasin, et talle polnud insuliini süsti isegi ette nähtud. Ometi enne pidi ta süstima 4 korda päevas!!!
k) hoolimata kaebustest ja pidevatest valudest patsienti ei uuritud, mingit ravi ei saanud. Patsient suri sooltepõletikku.
l) pansionaadist sai klient sügelised, kuigi poeg andis medõele märku sügelusest nahal. Koju saades olukord äärmiselt halb, kiirabi käinud ja võtnud pansionaadiga ühenduse. Sealt küsitud - kes kaebas? Ka muid tähelepanekuid puuduliku hoolduse osas.
m) Hooldusravil oleval halvatud tütrel hambavalu, kuidas ravi saada? Hammastest vaid kontsud järel, vaja välja tõmmata.
n) teenusel oleval halvatud kliendil on sügelised, jalad mädanevad, arsti juurde ei ole viidud. Lubas end üles puua.
o) Taeblas elav pt tütar mures lootusetu vähihaige (trahheostoom) hooldusele võtmise pärast. Haigla tahab välja kirjutada või nõuab 20.000.- kuus (HK raviraha kasutatud). Vaja soetada aspiraator (hind 20 000), kuna pt ei saa ise hingata.
p) Traumajärgne patsient koomas, omaste sõnul patsiendi eest ei hoolitseta. Lähedased soovivad teise haiglasse üle viia.
q) Pärast puusaliigese op-i patsient (kliendi ema)ei kontakteerunud ja tõusis palavik. Sellest hoolimata transporditi ta TÜK-st tagasi kohalikku haiglasse, kus ta paigutati lootusetus seisundis hooldusravi osakonda. Kirurg haava üle ei vaadanud - hiljem selgus, et puusaliiges oli transportimisel pesast välja tulnud. Patsiendil suured valud, ei saa istuda, peab kannatama elu lõpuni, sest uut op-i enam teha ei saa - hilja. Röntgenuuring tehti alles omaste nõudmisel.
r) Ema, insuldihaige, on hooldusravi/taastusravil, lamatised, äge põiepõletik, tahetakse välja kirjutada. Klient soovib teada, kas arstidel on õigus ema haiglast välja kirjutada ja kaua üldse võib ema haigekassa kulul haiglas viibida. Mis edasi saab.
t) Hooldusravil viibival patsiendil ei aita hooldustöötajad ortoosi käe peale panna - ütlevad, et pole nende ülesanne või ei oska (pole instrueeritud). Mida teha?
u) Teadaolevalt kulgevad enamus kasvajad suurte valudega, olime aasta jooksul külastanud kolm korda valukabinetti ja olin regulaarselt ühenduses arstiga valuvaigistite skeemide suhtes. Nüüd haiglas olles on valuvaigisti manustamine kaootiline, täpselt nii nagu ta ise küsib.
v) pt kaebab vähese ravi üle hooldushaiglas, kuna jalad olid põletikulised ja vajasid pidevat sidumist. Patsiendi sõnul jalad haiglasoleku ajal ei paranenud.
w) Igapäevane üllatus oli see ,et tilguti oli ära võetud, ei ole enam raha. Meil maksta ei lubatud . Nõudsin tilguti tagasi. Personalile ei meeldinud meie seal viibimine .
2.9. toad on suvel kas ülekuumenenud või talvel lahtiste akende tõttu liiga külmad,
x) Ka avastasime mitu korda palatis akna pärani lahti olevat - aprillis oli aga veel väga külm. Päev hiljem, siis umbes poolteist nädalat pärast haiglasse toomist oligi vanaema surnud, kopsupõletikku.
y) Tol aastal (2007) oli väga soe suvi, aknad olid kinni teibitud, neid avada ei tohtinud
z) Erakordselt kuumal suvel ei tehtud aknaid lahti ja uksed pandi vahelt kinni, et patsiendid "õdede tööd ei segaks".
2.10. vajaliku hooldamise asemel manustatakse patsientidele ülisuurtes doosides uimasteid ja või seotakse nad voodi külge kinni
aa) Kui haiglasse läks ta täie teadvuse juures ja võib öelda, et omal jalal, siis peale esimesi tunde haiglas oli temast saanud voodihaige "dementne" vanur, kes ei suutnud ise süüa, juua jne.
bb) Kohati tundus mulle, et talle on manustatud niipalju rahusteid, et ta magaks, sest tema seisundist tulenevalt ta pidevalt hüüdis kõva häälega
cc) Mida päev edasi, seda rohkem sain ma aru, et inimene hakkab kaotama mõistust. Käed olid ära süstitud, sest ta vajas "rohtu".
dd) Vanaema seisund halvenes iga päevaga. Kosumise asemel oli ta nüüd täis voolikuid, paeltega käed voodi külge seotud, käed ja jalad sinised ja pundunud, süstlatorgetest, nagu öeldi
ee) insuldijärgse haige jalad on hooldusravi teenusel paiste läinud, jalgadel süsti jäljed
ff) Mõne nädala jooksul selgus, et haigla taastusravi seisnes temale valuvaigistite sissesöötmises, millele lisandusid aina kangemad unerohud. Umbes nädal peale haiglasse minekut hakkas vanaema luulusid nägema ja asju ette kujutama. Kahe nädala pärast oli ta täiesti segamini, ainuke jutt, mis iga kord kordus, oli et ma tahan siit minema. .... Kodus ta ei saanud mitte midagi aru, ei tundnud meid ära, ega oma kodu. Keel oli suus nii paistes, et ühestki sõnast aru ei saanud. Järgnevatel päevadel asi eriti ei paranenud. Olime kogu perega tema kõrval valves. Lõplik taastumine sellest uimastite ületarbimisest võttis aega 8 kuud
gg) Ma ei tea mis sodi see oli, mis mulle sisse süstiti, aga see oli tõesti üli kange ja väga kiire toimega... Või siis pani ta mulle topelt laksu, et ma ikka kindlalt magaksin ja neid ei segaks...
hh) Doktor andis 81 aastasele 50kg kaaluvale vanainimesele liialt tugevad annused
valuvaigisteid, millesse ta tõenäoliselt ka suri. Kuna süüdistasin arsti, siis ta ei olnud nõus mulle ema surmatunnistust andma
2.11. patsiente ja nende omakseid sõimatakse ja alandatakse verbaalselt, kaebuste ja palvete puhul paremaks hoolduseks ähvardatakse patsient välja visata ning hakatakse „kiusama“
ii) memme oli käidud öösel sõimamas selle eest et ta julges neid tülitada paludes abi potile minekuks. Sõimati nägu täis ja abi ta ikka ei saanud.
jj) arst pidas meid ebanormaalseteks inimesteks (sealjuures veel tervet suguvõsa).
kk) Doktor keeldus meiega rääkimast
ll) Lühidalt: ema olukorra kohta küsides sain ma sõimata pidevalt.
2.12. ei hoolita inimeste tunnetest – patsientidele demonstreeritakse nende jõuetust ja ülbelt või taktitundetult räägitakse nende saabuvast surmast
a) Saime kokku minu õe palatis. Doktor, kes ei olnud õe raviarst, juhatas meie kohtumist. Ta käitus kohutavalt - küsis mu õelt küsimuse ja kuuldes vaevalist vastust, ta nähvas, et no näete ta ongi ju selline ja nad ju kõik ongi siin sellised. Mind riivas see hingepõhjani. Ma teadsin ju ise ka, milline on olukord, kuid arstilt ootad viisakat, asjalikku selgitust. Istudes arsti kabinetis, oli näha, et kuigi tema oli soovinud meie kohtumisele tulla, ei olnud ta viitsinud tutvuda patsiendi haiguslooga.
b) Arst leidis alustuseks "....et nii NALJAKAS, kui see ka ei ole, peaks ta (minu isa) juba surnud olema." Meie ei näinud nalja kuskil. Mõne aja möödudes uuesti arsti poole pöördudes, et isa seisundi kohta teavet saada, ütles arvutisse pööratud nägu: "No ÄRA SUREB, midagi ei ole teha!"
c) Arst kummardus haige poisi kohale, teades, et viimane rääkida ei saa, pidades end ülal küll viisakamalt kui minuga, kuid siiski ebameeldivalt valju ja ärritunud häälega, nagu oleks tegemist tüütu ja kurdi vanainimesega:”Ütle meile kui vana sa oled Stanislav ?” Poiss kähistas midagi püüdlikult kuid arusaamatult. Millegi pärast tundus arst kuidagi võiduka ja rahulolevana, kui küsis poisilt uuesti valju häälega:”Ma ei kuulnud, mida sa ütlesid, korda seda!” Patsient püüdis taas midagi püüdlikult kähistada. Selle peale ütles arst jälle: „Ma ei kuulnud, kui vana sa oled? Ja nii ca. viis korda järjest. Ta oleks seda tsirkust arvatavasti edasi jätkanud, kui ma poleks vahele seganud. Tunnistan ausalt, mul hakkas halb. Ma katkestasin teda kõva häälega, et ta mind kuuleks: „Ma kuulsin, ta on 19 aastane!”
d) Kaebus V hooldusravi osakonna personali suhtumise kohta
2.13. ei viida läbi vajalikke muid olulisi tegevusi – välimuse korrastamist, võimlemist, massaazi, õues käimist, vaba aja tegevusi, ei pakuta hingelist tuge jm hooldusteenuse olulisi komponente
e) töötajaid justkui ju polegi kunagi tööl
f) Ma ei teagi kuidas seda öelda, aga tema sealviibimise ajal, ca 4 kuu jooksul, oli vaid kolm korda, kui ma kohtasin mõnda töötajat. Ühe korra sanitar, kes koristas. Teisel korral mingit venekeelset töötajat, kes oli ilmselt õde, kes rämedate lamatiste käes piinlevat haiget jalust väänates küljele keeras. Kolmas kord oli, kui läksin surnud ema asjade järele tema surmapäeval.
g) Kui mu õde sai Meremeeste Haiglas vähesel määral tulenevalt tema seisundist füsioteraapiat, siis hooldusravis ta lihtsalt lebas, ükskõik, mis päev või kell teda külastasime, oli ta ka samas asendis.
h) Nägin oma isa tühja pilguga eikuhugi vaatamas, süljenire suunurgas, habemetüükad püsti ja juuksed sassis ning keha kannatas suvise umbse palavuse käes aeg-ajalt tõmmeldes. Küsisin esimeselt meditsiinitöötajalt kammi, sest isa oli alati hoolitsetud. Personaliige ajas silmad suureks ja käratas: "Minult küsite kammi! Mina olen õde!". Ehmusin, sest ei teadnud nimesildi puudumisel kellega tegu, ja et üleüldse õelt ei tohi kammi küsida. Lõpuks otsis pahur sanitar mulle kuskilt kammi ja teatas, et nemad patsientide välimuse eest ei hoolitse. Seega otsustasime perekonnaga, et hoolitseme ise ja käisime isa vaatamas alati kamm ja küünekäärid ning habemeajamistarbed kaasas.
i) Perekond käis ja hoolitses isa eest edasi, sanitare ei tülitatud, aeg-ajalt küsisime puhastuspaberit või rätikut, mid neil oli üsna keeruline leida, aga me ei tahtnud niigi raskes olukorras konflikte tekitada pigem enda tervise pärast.
j) Kas on normaalne, et P. hooldekodu elanikud, kes on voodihaiged, ei pääse ilusa ilmaga õue? Mida teha, et kalli raha eest hooldusel olevad inimesed saaksid inimväärse teenuse?
k) Miks koomas patsienti haiglas ei hooldatud? Kliendi sõber 22 a oli koomaga hooldusravis, kiristas oma hambad katki, liigesed kõhrestusid, lihased atrofeerusid – ei hooldatud üldse. Nüüd on patsient koomast välja tulnud, vaja teraapiaid ja head hooldust, kuid seda pole võimalik saada. Sõber invaliidistati eluks ajaks puuduliku hooldamise tõttu
l) Hooldusravil pärast mikroinfarkti viibiv ratastoolihaige soovib taastusravi. Hooldushaiglas seda pole võimalik saada
m) Klient soovib taastusravi emale, paremat teenust, massaaži.
n) Mitte ühtegi korda ei käidud temaga jalutamas ega massazis.
3. Teenuse osutajad püüavad teadlikult patsiendi surma esile kutsuda (kas uimastavate ravimite üledoosidega, vajalike ravimite mittemanustamisega, patsientide teadliku külmetamisega jmt)
o) 5. mail teatasid õed, et ema üritas enesetappu, et tõmbas kõik voolikud ja kanüüli välja, mille tagajärjel tehti vereülekanne, kuna kaotas üle liitri verd. Ema pärast rääkis,et tema seda ei teinud,et arstid tegid midagi valesti (meie siis arvasime,et ema on aru kaotanud, enam selles nii kindel pole). Ja peale seda oli ema samuti voodi külge kinni seotud ja kuidagi sai ta uuesti nö need voolikud ära tõmmata.
p) Peaaegu koheselt süüdistati minu isa selles, et ta on ära joonud mitme palati desifintseerimisvahendi!!! Peaaegu koheselt sai selgeks, et minu isast soovitakse nii kiiresti vabaneda, kui võimalik.
4. Kuna hooldusraviteenuseid on Eestis vähe, siis omakseid survestatakse maksma altkäemaksu teenuse jätkumise või parema hoolduse eest.
q) Kui me ise teda puhastasime, tuli õde ja karjus,et mida me käime neid segamas,et ega te ema sellepärast kauem ei ela, et andku me neile raha.
r) Arst ütles, et isa aeg hooldusravis on otsas ning isa tuleb haiglast välja kirjutada. Siis küsis paljutähendavalt, et ei tea, kas sellele on mingit lahendust. Sain kohe aru, et ta soovis altkäemaksu.
5. Patsientide raha varastatakse
s) minu ema rahakott ning konto tehti tilgatumaks päev peale tema surma - ligi 15000 krooni võeti välja haigla lähedalt kahest aparaadist
t) Lõpuks kui tal mõistus enam ei jaganud hästi, mõtlesin, et panen telefoni eest ära, niikuinii ta ei vasta sellele enam. Niisama vaatasin valitud numbreid ja selgus, et pidevalt on tema telefoni pealt helistatud. Helistasin perele ja uurisin äkki nemad on helistanud. Valisin siis numbreid ja ütlesin kes olen. Keegi polnud kuulnud ei minust ega minu vanaemast. Tormasin õdede tuppa ja nõudsin selgitust, kui nad naersid näkku ning eitasid. Ka rahakotist kadus raha, seda küll polnud palju ja selgituseks sain, et ta tahtis kartulisalatit. See oli nii vale jutt, sest tal oli menüü ettekirjutatud mida ta süüa tohib.
u) Siis helistas keegi õde ükspäev,et kus on ema pangakoodid,et ema küsib,meie siis,et need on meie käes,olime need just rahakotist ära võtnud,sealhulgas 2000 krooniga,jättes rahakotti natuke üle 100 krooni,mis kadus 1 päev enne ema surma. Kui selle avastasin,läksin aru pärima,seepeale tehti nägu,et mida te õige mõtlete,otsiti seifist,et äkki keegi sinna viinud ja sinnapaika see jäigi. Samuti oli kapis 1 kommikarp,mis oli mõeldud kindlale inimesele,mis samuti rahaga kadus. Selle peale teatati,et ema andis selle,et see oli küll puhkeruumis maiustamiseks. Kuid ema ei saanud seda anda,kuna oli juba mitmeid päevi kontaktivõimetu. Ja kui ema veel ärkvel oli,siis ta ainult nuttis...nüüd saan aru miks ja ta ei julgenud rääkida.
6. Patsientide ja nende omaste kaebusi osutatud teenuste kohta ei võeta tõsiselt. Neid ignoreeritakse, aetakse tagasi, naeruvääristatakse, alandatakse, sõimatakse, ähvardatakse patsient välja visata või karistatakse erineval moel. Mõnikord tunnistatakse halba kvaliteeti ning väidetakse, et nii peabki olema.
v) Seal on kümneid ja kümneid samas olukorras inimesi, kes ei oska abivajamiseks mitte kuskile pöörduda, sest keegi ei kuula neid ja tembeldatakse valelikeks suhtlemisprobleemidega inimesteks.
w) Õigust ja vastuseid nõudes teatati meile, et kuidas me ei olnud teadlikud, et sinna saadetakse inimesed surma ootama, mitte taastuma.
x) Palusin siis tema raviarsti, et palun tegelege temaga, ärge katkestage seda vähest füsioteraapiat. Sellepeale arst vihastas ja ütles, et viigu ma oma õde siis sealt ära, kui ei meeldi, mida nad teevad.
y) Vanaema värises voodis, silmad oli hirmust suured ja kiiresti vaatasid need pidevalt ukse poole. Küsisin siis mis juhtus, ta palus mul sulgeda uks ja sosistas kõrva, et eile oli õde teda ähvardanud, et kui veel helistab ja karjub, läheb tal halvasti. Kui õde oli lahkunud, võttis kaasa ta telefonid, et vanaema ei saaks helistada. Olin pühaviha täis ja läksin õdede tuppa selgitust nõudma. Asjalikku vastust ei tulnud ja loomulikult eitati seda. Peale seda olid asjad juba kõik teistmoodi... Telefon oli igapäev lauasahtlis, veepudel nii kaugel, et ise ta seda kätte ei saanud, saiakesed peidetud laua alla jne.
z) Kellelgi nimesilte polnud, oma nime ka ei öeldud, kui teatasin, et esitan kaebuse. Seepeale öeldi puhkeruumis näkku,et teie sõna meie 6-e vastu - kes teid usub?Et käite me tuju siin rikkumas.
aa) Mis juhtus aga siis, kui ema suri, oli see, et arst ei võtnud enam telefoni
bb) Emal oli juures mobiiltelefon ja mu isa helistas talle iga päev. IGA PÄEV. Ema oli adekvaatne vastama ja rääkima oma olukorrast. Kord, kui isa temaga rääkis, ei olnud kõne veel lõppenud....telefon jäi “avatuks” ja mida mu isa kuulis....see on USKUMATU...õed, kes olid ema korduvate valjuhäälsete hüüdmiste peale palatisse tulnud, karjusid emaga, et kui ta vait ei jää, seotakse ta kinni ja pannakse pimedasse tuppa üksinda kinni........KAS TE SAATE ARU, MIS seal TEGELIKULT toimub.??????????? Jah, ma ei saa seda tõestada, sest polnud tookord lindistamise võimalust. AGA, ma tahan, et te teaks, mismoodi Teie majas töö käib. Seal puudub igasugune HOOLIMINE. (Väljavõte patsiendi tütre kirjast arstile).
cc) Peale hapnikumaski nõudmist läks asi veel hullemaks, sest ta viidi alla surijate osakonda, kus ta oli ühes palatis mingi vaimuhaigega, kes aina lõugas ööd ja päevad.
dd) Kui ma hakkasin sinnapoole suunduma, märkas ta äkki, et olen üleriietes. „Võtke riided seljast ja saapad jalast !” käratas ta nagu kindral soldatile, osutas minu suunas käskivalt sõrmega. „Tooge talle kittel ja plätud !” hüüdis ta meditsiiniõdedele. Kittel mulle toodi aga plätusid mitte. „Tulge sokkis!” kõlas uus, kergelt mõnitava alatooniga korraldus. Palusin õelt siniseid kilesusse ja sain need. Sisenesin intensiivravi palatisse
ee) Seejärel juhtuski kõige ootamatum ja uskumatum lugu. Arst, tormas üle laua (kõhuli laual) mulle kätega kallale. Rabas mul rinnust kinni, tundsin kuidas ta sõrmed mu rinnahoidja tagant ära libisesid, ainult pluusi rinnaesine jäi pihku. Seda ta siis räsis ja sakutaski nagu kaltsunukku. Olin sedavõrd šokeeritud, et vist isegi ei kaitsnud ennast.
7. Tegemist on räigete juhtimisvigadega:
7.1. juhtidel puudub ülevaadet haigetest, nende ravist ja töötajate tegevusest,
7.2. juhid õigustavad töötajate tegevusetust ja toimepandud omavoli kui patsiendid või nende omaksed sellele tähelepanu juhivad
7.3. osutatud teenuste kvaliteedi üle puudub igasugune kontroll ning puudub soov teenuste kvaliteeti parandada
7.4. puuduvad asutusesisesed regulatsioonid ja kontrollimehhanismid teenuse kvaliteedi tagamiseks
7.5. patsientide ja nende omaste kaebuste lahendamiseks puudub kord, mida töötajad järgiksid
7.6. teenuseid osutavate töötajate kvalifikatsioon hooldusteenuse osutamiseks on ilmselgelt puudulik
Hooldusteenust on omaste kaebustes iseloomustatud järgnevate väljenditega:
A) sisutühi ja kummaline "lihatööstus"
B) karjuva häälega tahaksin rääkida inimestest , kes seal töötavad.
C) tahtsin veenduda kas minu kõrvu jõudnud õudusjutud haigla kohta vastavad tõele. Kohapeal veendusin, et olukord on hullem kui ma arvata võisin.
D) Haigetel on ellujäämiseks kadunud kõik lootused, sest neile on selgeks tehtud et nad on siia toodud suremiseks.
E) igapäevased külastused kinnitasid veel õudsamalt teie läbikogetut
F) Õhkkond, mis selles haiglas oli, on pehmelt öeldes masendav ja ebainimlik.
G) nagu õudusfilm meie üleelamistest
H) Ja meie ei soovita mitte kellelgi oma lähedasi lasta ... haiglasse viia, sest omal jalal ei tule sealt mitte keegi välja.
I) 6. aprilli Pealtnägija Keila Haiglast, rebis lahti vanad haavad - kurbuse, kaotusevalu ja viha...
J) Kui ma oma õde esimest korda haiglasse vaatama läksin, tabas mind šokk
K) Läbi selle kogemuse tean, et kahjuks Eestis praktiliselt puudub palliatiivne ravi ja surijate ning nende perede hingehoid.
L) Kõige õudsam on selle asja juures see, et kui on tõesti soov panna inimest hooldushaiglasse siis meil ei ole Eestis kohta kuhu neid panna (ehk siis selliseid kes vajavad arsti järelvalvet). Tuleb pealt vaadata seda, sõna otseses mõttes, inimeste piinamist ja alandamist ning teada seda, et sealt tullakse koju ainult jalad ees.
M) Olin igaõhtu hüsteerikas ja nutsin sellest et ei saanud teda kuidagi aidata. Vahest istusin autos pikka aega, et rahuneda ja koju sõita. Mõtlesin, et mis inimesed seal töötavad ja kuidas seal koheldi kõiki. See oli nii ebainimlik ja neid jutte võiks jäädagi rääkima.
N) Mul on väga kahju, et ema pidi seal nii kaua kannatama!
O) Teie tänast saadet vaadates neelasin pisaraid
P) See ei saa ju olla normaalne hooldusravi!? Inimene visati lihtsalt kuhugi taha toanurka surema! Täpselt nii see pilt oligi..2010 surigi minu isa ning piinav on see küsimus peas, kas keegi oli üldse tema juures?! Kas ta vajas abi ja keegi ei läinud? See on küsimus, millele vastust ei saa ma kahjuks kunagi....
Q) Meid jääb aga igavesti kummitama kogu see kogetud hoolimatus, ükskõiksus ning tekitatud lisa valu. Kas tõesti on Eesti haiglasüsteemi mõned osad nii alla käinud, et ei suuda või ei taha enam surevale inimesele isegi inimväärseid viimaseid päevi võimaldada...?
R) Mulle ütles üks tuttav arst, et tänage õnne, et isa on teadvusetult ... haiglas. Tema oli oma vana isa sealt ära viinud, kuna tema tervise jms. eest ei hoolitsetud.
S) Edasi tulid kaks ränka kuud alandust haigla personali poolt.
T) Ei, mina ei taha elada vanaks sellises riigis, kus mind saatuslikust terviseõnnetusest või vanast east tingituna koheldakse kui tüütut lihakeha.
U) ängistus valdas mind uuesti, kui nägin sama kabinetti, arsti ja seda haiglat. Mis temaga seal toimus, oli kõigi inimlike arusaamiste vastane. Hooldushaiglas toimunud valetamisi, vassimisi dr.... poolt, kes oli tema nn.raviarst, ei suuda ma siiani unustada. Selline inimene ei tohiks töötada arstina.Kui soovite sellest täpsemalt teada saama, olen nõus rääkima.
V) hiljem Tallinna matusebüroos, ütles sealne töötaja, et selle haigla puhul on tegemist surmavabrikuga.
W) Eelmisel sügisel oli ka minu vanaema hooldushaiglas ja kaebused oleksid umbes samad, mis teie saates.
X) Kogemus oli tõesti nii negatiivne, et olukorra parandamiseks olen valmis paar sõna ikkagi ütlema... prrrrr. Judinad käivad üle selja kui sellele kohale mõtlen.
Y) Minul jäi olukorrast selge arvamus, et haigla vajas patsienti vaid selleks et Haigekassast raha saada (pearaha?). Ka koostati seal õele rehabilitatsiooniplaan – aga see jäigi plaaniks sest seda polnud võimalik realiseerida ja ka koostajad arstid ei tundnud huvi kas see plaan ka realiseerub. Plaan on aga tulus – toob koostajale raha sisse, koostajale – mitte haigele!
Z) Kogu loo mõte on selles, et inimeselt kes on määratud surmale, võeti enesväärikus. Meil on valus jääda mäletama isa kannatusi.
AA) Tahan aga öelda, et selline suhtumine on paljudes hooldusasutustes.
BB) see on koht nagu koonduslaagris (Pärnu), mingit ravi ega hooldust pole, söök äärmiselt vilets. Patsiendid ja eriti nende sugulased on hirmul, et kui julgevad millegi suhtes viriseda, siis kirjutatakse välja.
Ülevaate pani kokku Eesti Patsientide Esindusühing 12.05.2011
www.epey.ee
Lisainfot SIIN
