 |
| Christmas 1983 in Tallinn. Gratitude to my mother for the photo. |
My son Oliver has always been my biggest joy and inspiration since he appeared to me in my dream when I was last month 19, still a media student at the Tartu University. He appeared to me seven months before his birth in my dream in mid-February 1983 when I was sleeping in Tallinn at my mother's home close to Tallinn song festival ground. In that incredible dream he looked like 5-6 years old - as he looked later in that age. He talked to me in that dream and put tremendous amount of peace and joy into my heart. He introduced himself in the dream as my son and told me we will meet soon and asked me not to worry and said everything is going to be well. Never before had I had a dream like that. I named him Svante - coming from word Holy in some Central European languages and used in some Nordic countries. His name was Svante, holy, nearly a year until I went to register his birth with a name Oliver Svante. But without telling me Soviet officials skipped Svante and registered the name without it, later siting some Soviet legislation that prohibited 2 first names that time. It also turned out his birth place had been written incorrectly and wrong town name was written into birth certificate instead of Tallinn where he was born on September 12, 1983, on blessed day of Virgin Mary, Feast of the Most Holy Name of the Blessed Virgin Mary.
It took me decades to learn my son had started to grow inside me just two weeks after Pope John Paul II had declared in late November 1982 the year 1983 a HOLY YEAR to start from lent that was February 16, 1983. When Oliver turned 10 in September 12 1993 Pope John Paul II came to Tallinn two days before, for first ever visit of any Pope to Estonia.
We were not just mother and child, but rather like friends.
Both of his last two class master teachers at school told me they envy me for how much my son loves me. They didnt know how much I had cherished already his arrival. I knew he is a boy and had blue clothes ready because I knew thanks to the dream I described above I have a little boy inside me and it was extraordinary.
Many of mine and my sons friends have asked me how I developed that warm bond and how I raised him to be so caring and loving person who was lot beloved by his friends. Some his female friends have asked me whether I have some tips how to raise a man who respects women the very same way. But I dont think I did anything special. All you child needs is your unconditional love and regardless of how many children you have, love has no limits.
Since the moment I heard he is on way I simply treated him like a gift, message from my ancestors, true blessing.
His life at 26 was cut short in autumn 2009 at the biggest hospital in Tallinn where we met some most brutal people we had ever met before. I believe there are persons from heaven and the ones who belong to hell on that Earth. People arrive and they leave this planet but its awful when the end of your life comes violently, via heartless people.
When I came home from the memorial service at Bridgettine Abbey in Tallinn and later gathering next to the beach of Tallinn bay in October 2009, I turned on my laptop but it was stuck for long. Nothing helped and I just left it open. Then suddenly I saw subfile to Music file under the file I usually need to click many times to reach, appearing to the screen. I clicked the music file and the only doc there was some picture, so I clicked on that. It was a beautiful painting of a child and lady Angel. I had copied it from net few years before, but had hardly ever looked at it later, because you had to click many times to reach it. And here it was suddenly, on that very sorrowful day.
Kids are blessings of Angels.
We miss you Oliver.
Links to some photos and videos of my son Oliver are HERE
Some loving thoughts for Oliver from mine and his friends:
Blogi, video ja fotod siit...
Dear Anneli,
We were really shocked. As parents of three kids of more or less the same age we realize these must be a rough time for you to see your Oliver to suffer like this. We know of course that human life is vulnerable, but it is hardly bearable when it comes so close we prayed for him and for you both at home as well as tonight during the Evensong in the St.Laurens church. And we will continue to do so.
God bless both of you,
Marianne & Herman,
in Rotterdam, Holland
4. X 2009
-------------
Kallis Anneli,
Voit kuvitella, miten minä tunnen ja otan osaa tuskaasi, olenhan itse äiti. Olin toivonut erilaisia uutisia, kun seuraavaksi otat yhteyttä. Olet yhdessä Oliverin kanssa käynyt läpi todella elämää järkyttäviä aikoja, välillä ihanaa toivoa, välillä hurjaa tuskaa lapsen vuoksi. Äidit kestävät ja uskaltavat aina toivoa.
Minä tulen meditoidessani ajattelemaan teitä ja lähettämään kaikista positiivisimpia ja lämpimimpiä ajatuksia sinulle ja Oliverille. Nyt tarvitset jaksamista, jotta olet olemassa Oliverille . Hän on hieno ja urhea poika.
Ajattelemme sinua ja Oliveria lämmöllä, kunpa se auttaisi!
Halaus
Sikku ja Jan,
France
5. okt. 2009
-----------
My dear Anneli,
I would have preferred to speak to you personally, but I know that you spend most of the time in hospital with Oliver. /.../ I hardly can believe how happy we have been during the wonderful summer days in Tallinn! Please keep us informed about his situation.
And our thoughts will be with him and you very often. I hope that there is a good Lord to protect him.
With our very warm feelings and greetings to both of you
from Eleonore and Friedhelm,
Belgium/Germany
Oct.7, 2009
---------
Anneli
That is a really tragic story - our thoughts are with you
Richard,
New Zealand, Auckland
7. X 2009
------------------
Tere Anneli,
Mõtlen Sinu peale
Kas ma saan midagi aidata?..
Mul oleks väga hea meel kui Midagi saan teha,
Armastusega,
Õde Riccarda,
Pirita klooster, 5. okt. 2009
------------
Dear Anneli,
I can't really find the right words to put all my thoughts into an email. But I want you - both you and Oliver - to know that I am with you. Keep strong.
With love and best wishes,
Jonathan,
Warsaw
5. X 2009
-----------------
Dear Anneli,
I was deeply moved by your mail. I wish you all the best and a lot of strength and courage in this struggle.
Jean-Luc,
Paris,
4. X 2009
--------------
Anneli,
It is no comfort for you, but we have gone through struggles. More than 3 years ago our 6 year old daughter was hit by a road pirate. Since then, she has been in the state of minimal consciousness. We try to convey to everybody how important it is to use head casks when on a bicycle (she was not having one).
Thank you for your warning. We will pray for Oliver's health and that your stay together and well and strong.
Tomasz
4. X 2009
-----------------
Kallis Anneli,
pole sõnu, et sind lohutada ja viha keeb üles ka --- isegi kõige halvemal vene ajal ei toimunud arstiabi kättesaadavus niimoodi! Neil võis mitte olla ravimeid, aga MIDAGI vähemalt üritati teha! Mul ju ema-isa mõlemad olid tohtrid ja mäletan hästi seda ööpäev ringi valmisolekut, Hypokratese vanne luges!
Eestis on tugevad "nõiad" - kas tahad mõnega neist ühendust, ma ise tunnen ... - väga eetiline inimene. muud ei oskagi teha enam...
Ole vapper ja kinnita Oliverile, et kõik paluvad ta pääsemise eest! Peaasi et ta ise jaksaks võidelda, see on nii raske ju.
Kalli,
merle
4.X 2009
----------------
Dear Anneli,
My heart goes with you, and I pray for the speedy recovery of Oliver. I hope your ordeal will reach a happy ending, as long as you keep hope alive.
Best.
Omar
New York, NY
------------
Oh Anneli I should say it is good to hear from you, which it is, but my heart is very very sore for you when I read the struggle you and Oliver are going through. I will pray for both of you, here in Cairo. In fact, I will be going this weekend to an ancient Coptic Christian church, and that is where I will think of your family.
Love
Dolores,
in Cairo
-------------
Dear Anneli,
I am hoping with you, Oliver will recover and his health will become better
everyday. I wish you a lot of courage for these very hard days.
All my best to him and to you.
Marielle,
Vilnius
5.okt. 2009
------------
Dear Anneli,
I will say prayers for you and Oliver. I hope they are heard.
With best wishes,
Jim,
Washington
5. X 2009
----------------------
Tere Anneli !
Ma palvetan homme hommikul, Missa ajal, eriti sinu poja eest.
Hoian teid mõlemad palves ja mõttes.
Kõige paremat soovides
Isa Philippe
6.okt.2009
----------
Parahin Anneli
Oli järkyttävää ja surullista lukea kertomaasi. Olen itsekin nuorukaisen isä ja saatan kuvitella, millaisen ahdistuksen vallassa elät ja olet elänyt. Toivottavasti Sinulla kaiken jälkeen riittää kuitenkin voimia uskoa poikasi selviytymiseen.
Myötäelävin terveisin
Juhani,
Turku
5. X 2009
--------------------
My dear Anneli,
I have just read with consternation your message about the condition of Oliver, your son, and I pray to God that he recovers from that condition /.../.
Please accept my best wishes for you and your son. Tell him that in far away, in the beautiful tropical island of Cuba, someone cares for him and is praying for his full recovery.
In Havana,
alberto d,
Cuba
------------
Love and thoughts with you both. your both brave.
x
Anson,
London
--------------------
Hea Anneli,Oleme Sinu ja Su pojaga ja palvetame teile mo'lemale,
I.
N.Y, USA
5.okt. 2009
----------------
Kallis Anneli!
Ma jagan Sinu lootusi, et kõik läheb hästi!
Ma soovin Oliverile palju jõudu ja head paranemist!
Südamlikus sõpruses,
Koit,
USA
4. okt. 2009
____________________________________________
............................................
And then, after early morning October 15, 2009....
Dear Anneli,
We don’t know what to say. It is inconceivable what happened, a bad dream without awakening. Oliver was the most precious you got, such a special boy taking care of you - and now he has gone. Children ought to bury their parents, not the other way around. We are afraid we don’t have a word of comfort for you. The Bible has the story of a Father loosing his only Son as the central metaphor of ultimate suffering and that’s what you are going through now. It is hell and we both cried reading your story. We keep you in our thoughts and prayers every day.
Yours,
Marianne and Herman,
Rotterdam
15 X 2009
----------------
My dearest Anneli,
I had to read your message twice to believe what you told us. It is too sad to understand and accept the loss of your son. When I received your mail I felt really sick and my first intention was to call you, but then I thought you need more time for yourself and I will talk to you in a few days.
Friedhelm and I wanted to express our sincerest sympathy with you and we wish you from the depth of our hearts that you will be strong enough not to break down. I wish, I could take you in my arms and to comfort you.
We feel us very close to you and our hearts are also very, very sad.
Eleonore and Friedhelm,
Belgium/Germany
----------------------
Hei Anneli,
kuulin Marittalta tänään järkyttävän uutisen ja otan osaa suureen suruusi.
Toivotan sinulle paljon voimia näinä raskaina hetkinä.
Tällaisina aikoina sanat eivät taida merkitä mitään, mutta olet ajatuksissamme.
Myös Merja lähettää kauttani surunvalittelut sinulle.
Susa,
Helsinki
----------------
Dearest Anneli,
Syvät surunvalittelut suuren menetyksesi johdosta. Unnukka soitti minulle iltapäivällä ja kertoi suruviestin.
On käsittämätöntä, että sairaalan henkilökunta on ollut noin tyly ja töykeä sinua kohtaan! Juuri kun sinuä olisit tarvinnut kaiken tuen ja avun mitä saada voi. Yksityishenkilö on todella voimaton, jos sairaalan "koneisto" haluaa olla hankala.
Voimia ja jaksamista sinulle!
Maritta,
Helsinki
-------------------
Anneli!
Tulin juuri Turkista ja kuulin vasta nyt Oliverista. En voi sanoin kuvailla, miten surullinen olen. Tämä om hirvein asia mitä voi ihmiselle tapahtua, enkä ymmärrä miten tästä voi selviytyä?
Toivottavasti olet läheistesi kanssa, jotta he voivat antaa jonkinlaista lohtua suruusi.
Jos voin tehdä jotain - kerro! Olen koko sydämmelläni kanssasi, Anneli - kuten kaikki muutkin ystäväsi täällä Suomessa!
Pidämme niin kovasti sinusta ja ajattelemme sinua!
Terveisin,
ystäväsi Lindvi,
Helsinki
------------------
Armas Anneli,
here are flowers in loving memory of darling, sweet and brave Oliver. Please accept our deep sympathy in your sorrow. You have written that sometime somewehere you wish to see him again. May this hope give you the strenght you need now and in the future...
Always remember that you have good friends in Finland....
Unnukka, Tiina, and Tiina´s father Seppo,
Helsinki
-----------------
Dear Anneli,
Words alone cannot express our deep sympathy for you after the passing of your beloved son, Oliver. We hope the condolences you have received since his parting are a consolation for you during this most difficult time. You and Oliver will remain in our thoughts.
Once again, our deepest sympathies and warmest regards.
Sincerely,
Your AFP colleagues,
Urszula, Jonathan, Mary, Michal, Stanislaw, Piotr, Maja, Bernard, Monika, Amelie, Zofia, Jan, Sebastien Wojtek, Marielle, Aleks
Droga Anneli,
łączymy się dziś z Tobą w najgłębszym Twoim smutku
Twoi koledzy i koleżanki
z Agence France-Presse
Chère Anneli,
Nous sommes tous ici à Varsovie, à Riga et à Vilnius avec toi par la pensée et t’exprimons toute notre compassion en ce moment si douloureux. Ne reste pas seule dans la peine, n’hésite pas à nous contacter.
Tes collègues de l’Agence France-Presse
---------------
Dear Anneli,
We are so very,very sorry about the passing away of Oliver. There are no words that can ease your sorrow but our thougths and prayers are with you in this very difficult time.
Jan and Sikku,
France
-----------------
Anneli,
I am not sure there are words to describe your grief. I try to imagine what you feel but I suppose it is not possible for anyone who never lived this terrible blow.
Your letter was very touching. Your Oliver was surely very lucky to have such a loving mother.
I wish you a lot of strength, Anneli.
Jean-Luc,
Paris
----------------------
Kallis Anneli,
minu kaastunne, nutt tuleb endalegi. Mõtlen, mida saaks teha arstide vöi õe sellise käitumise suhtes, et see ei korduks ja korduks uute inimeste puhul. Ma ei ole saanud Su kirja 2 nädalat tagasi, ega tedanud üldse, et Su poeg oli haige vöi mis juhtus. Aga see mida Sa siin kirjas kirjutad, ei tohiks juhtuda kellegiga. Sellisele haigla personali käitumisele peaks lõppu tegema, aga ei tea kuidas. Niimoodi ei saa. Segaseid süste ja muid segaseid asju ei tohi haiglas olla nii, et need inimese elu ohustavad. See puudutab meid kõiki, ei tea kes on järgmine.
Tunnen suurt kurbust koos Sinuga, loodan et Sa jaksad. Sind toetatakse. Olen olemas Sinu jaoks, kui saan mingil moel olla toeks.
Kaastundega
Kaja
------------------------
Dear Anneli
I just heard the sad news of the death of your son.
I'm sorry to hear of this tragic loss.
My best wishes to you,
Justin
----------------
Kallis Anneli,
kuulin Kajalta murheellisen uutisen pojastasi tänään. Olen todella surullinen puolestasi, voin vain toivoa Sinulle jaksamista raskaan ajan yli. Anna anteeksi että tietämättöminä lähetimme kutsun saunailtaan. Tule jos tunnet että jaksat, mutta ymmärrän hyvin jos se ei tunnu nyt kovin tärkeältä.
Arja
----------------
Anneli,
kuulin vasta nyt mitä on tapahtunut. Tuntuu tosi pahalta puolestasi, tuon suurempaa surua ei varmaan voi ihmiselle tulla.
Voimia ja syvä osanotto,
Raisa,
Helsinki
-------------
On siiski kurb
Marie Under, 1917
On siiski kurb, et pärib surm
selle südame,
selle südame, täis joobumispuhke,
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm
selle südame laulmatud laulud!
Koit,
USA
---------------------------
Dear Anneli,
My thoughts are going today to you and Oliver.
He will always be alive in you.
All my dearest regards to you.
marielle,
Vilnius
------------------
Kallis,kallis Anneli!
Siiras ja südamlik kaastunne Sulle kogu minu pere poolt..........
Kui meil on võimalik Sind kuidagi aidata, siis palun anna teada. Mul on piisavalt aega, võiksin teha mida iganes Sa vajaksid.
Kallistades: Ülle
--------------------
Armas Anneli,
Sa ju tead, et on hulk inimesi, kes mõtlevad Sulle. Aeg-ajalt niikuinii, aga praegu rohkem kui tavaliselt. Ma ei kirjuta ainult enda nimel. Me kõik tahaksime olla mitte ainult mõttes Sinuga, vaid ka tegelikult kuidagi toeks. Palun anna teada, kui Sa vajad meid.
Ester
--------------------
Dear Anneli,
no words.
Try to live on.
And if you have strength again, then it is necessary to continue the fight that Rober Lepikson started - you remember maybe that his wife died of cancer and he, their son and of course the dying mother were treated exactly as you describe. THIS CANNOT CONTINUE FOREVER! Estonian doctors have to come to ethical standards and become humane! A HOspital canot be a disgusting factory!
merle
------------------------------------
Kallis Anneli,
süda jättis löögi vahele, kui kuulsime, mis Sinuga, muidugi kõigepealt Su armsa pojaga juhtunud on. Nagu ikka inimene on elu ja surma võitluse võimsuse ees võimetu, ei oska meiegi leida neid õigeid sõnu, et kaastunnet avaldada, aidata leina kanda, lohutada. Aga tea, et oleme mõlemad Sinu jaoks olemas ja valmis igal hetkel tuge pakkuma. Ütle vaid, kuidas saaksime Sinu heaks midagigi teha...
Kallistame väga tugevasti!
Kai ja Anneli
----------------------------------------
Dear dear Anneli,
I am speechless. Another time this day. This message showed me what you and Oliver have been through these weeks. I am so sorry so sorry to hear it. The life is cruel but it is meant that we do not remember it all the time. I hope you find your way during these days. Write and phone your friends when ever you have something to share.
Yours, with all my heart,
Elina,
Turku
--------------------------------------
Dear Anneli,
Your beautiful mail, written after this terrible night, is a lesson of strength and love for us all. We are very grateful for that. Things can never happen exactly the way we feel they should have, and we all have regrets when a loved one goes. You did all you could do and with all your soul. I will keep in my heart the advice you give us all in the end of your letter.
Yours sincerely,
Ursula,
Warsaw
---------------
I wish I could be there with you to help you through this. Luca was praying for him. He will be devastated by this news.
If there's anything I can do to help you, please let me know.
T. told me the bad news. I am on the brink of tears.
Karin,
Washington
--------------
Hi Anneli
Jonathan just told me for your son, I am so sorry!!
Do you remember? I filmed him for my report about high technologies in Estonia... I remember a very sweet young guy.
I am very sorry for your loss Anneli
Be strong
All my best
Elise,
France
----------------
My dearest Anneli,
I am so so sorry, there is no words for such a pain,
Be sure of my support. You can rely on my friendship,
Yours, Hélène
------------------
Dear Anneli, I am sorry ... I think of You and Oliver.
Tomasz
-------------
Tere Kalli Oliver ema! Tunnen Teile sudamest kaasa Oliveri kaotamise puhul.Oliver oli ja jaab alatiseks minu parimaks sobraks. Oliver suutis alati teha mu tuju heaks ,piisas vaid paarist sonast voi sellest et ta vaataks mulle silma. Alati kui ma millegi parast tundsin et minu maailm on kokkuvarisemas piisas sellest kui Ta utles ''Kammoon B....'' ja uhe hetkega moistsin ma, et ok asjad pole uldsegi nii halvad kui ma arvasin. Hakkan Oliverist vaga puudust tundma /.../
Viisin Oliverile lilled sadamasse, meil oli seal oma koht kus me kunagi ammu jalutasime ja istusime, sellest on juba vist 10 aastat moodas:)/.../ Onneks ma tean sudames ,et Oliver teadis kui kallis ja eriline ta minu jaoks on! Mulle meeldis seda talle meelde tuletada:) /.../
olge tugev ja hoidke suda soe. Seda tahaks ka Oliver. Olen kindel, et ta on iga paev meie korval ja vaatab meie tegevusi pealt!
Kallistades,
Oliveri sobranna B.
--------------
Tere Oliveri Ema,
Pole olemas sõnu mis saaksid kirjeldada kui kahju mul on ja kui väga ma tunnen teile kaasa!! See siiani ei mahu mulle pähe ja ma ei kujuta isegi ette kui kaua läheb aega selleks, et seda reaalselt mõista!
/.../
Ma olen väga õnnelik, et mul oli võimalus Oliveri tunda ja temaga aega veeta.
Ma lihtsalt väga tahtsin ja soovisin öelda teile, et mul on NII väga kahju, väga kahju!
Olen oma kõikide mõtetega teiega!
/.../
Mul on kurb, mul on kahju..aga ma päev päevalt proovin ma olla rõõmus, sest Oliver ei oleks tahtnud meid sellisena näha ja tema alati oli niii muheda ja vaba suhtumisega.
Te ei kujuta ette kui ülistavalt Oliver teist rääkis. Seda juhtus ainult loetud kordadel, sest ega talt tuli kaa mingeid asju välja pigistada...aga te olite tema jaoks parim ema maailmas! ja kui ta teist rääkis sis ta ennast tagasi ei hoidnud!
Palun olge ikka tugev /.../
Kallistan teid hästi kõvasti!
Oliveri koolikaaslane ja sõbranna E.
---------------
Esimese asjana Oliverile mõeldes meenub mulle endiselt tema olek. Üldiselt kui me kunagi temaga tuttavaks saime, siis oli ta kõige vabam ja muretum inimene, keda ma teadsin. Ja sellisena ma jäängi teda mäletama.
Sealjuures jah..kuigi ta võis teatud asjade koha pealt olla äärmiselt põhimõttekindel /.../, siis oma sõpradest hoolis ta väga. Ja hoidis väga. Ta on tõesti keegi, kes mind nii kohutavalt palju hoidis. See on asi, mida enamasti igal sammul ei näidata välja, kuid teatud hetkedel ei kahelnud ta seda kas oma tegude või sõnadega kinnitada.
Ja Tõnuga olen ma täiesti nõus ka selle koha pealt, et vahet ei olnud, kui palju aega vahepeal ei helistanud või ei kohtunud, ikkagi oli alati teadmine, et Oliver on telefonikõne kaugusel ja suhtlemine jätkus täpselt samamoodi kui varem. Kasvõi see vahepealne Šotimaal oldud aeg. See ei muutnud mitte midagi.
Ja tõesti see suvi oli ta nii õnnelik, et seda oli silmaga näha. Seda on ilmselt ka oluline teada.
Mul on väga hea meel, et mul õnnestus Oliveri tunda, ta andis mulle nii palju juurde. Ta oli tõesti eriline ja läheb veel väga palju aega, et toimunust aru saada ja sellega leppida.
/.../
Ja kui on midagi vähegi veel vaja, siis ma olen olemas.
K.
-------------
Tere Oliveri Ema,
Olen siiani täielikus ŠOKIS! Täielikus! Ma ei saa aru miks sellised asjad juhtuvad... Saadan Sulle suured ja tugevad kallistused. Ma ei teagi mida öelda, sest.. miski ei tee seda kergemaks ega paremaks. Aga Sina ja Oliver olete mu mõtetes.
/.../
Viimane kord, kui temaga kohtusin, oli siis, kui te olite kahekesi Pariisis. Meil oli väga lõbus, jõime Seine ääres Eiffeli torni säras veini ja rääkisime endistest aegadest, käisime baarist baari ja rääkisime maast ja ilmast. Isegi, kui olime side kaotanud aastateks, siis kokku saades tundus, nagu kõik vana oli taas tagasi. Nii vahetu oli ta.
Aitäh, et Sa kasvatasid nii toreda poja, kes oli, on ja jääb alatiseks minu esimeseks armastuseks, ja inimeseks, kes minu kasvamise teele alustala pani.
Ma olen õnnelik, et vähemalt oli tal armastav ema koguaeg kõrval ja parimad sõbrad toeks... Ja ta alati rääkis mulle KUI lahe ja hea ema tal on, ja kõik tema sõbrad kadestavad teda Sinu pärast. Ja et Sa olid talle samal ajal ema ja ka sõbranna... mis minu arust oli nii armas kuulda..
Kallistan kõvasti,
kooliõde ja sõbranna Kairi
----------------------------
Minu sügav kaastunne kalli Oliveri kaotuse puhul! See tundub nii uskumatu, et vahel taban end mõttelt - äkki on see unenägu? Vaatan ja ootan, et ta (nimega Oll - chill) msni sisse logiks..
Ta jääb alatiseks mulle meelde ja südamesse kui üks südamlikemaid ja toredamaid inimesi, kellega kokku olen puutunud. /.../
Ta oli väga oma sõpru ja lähedasi hoidev. Loodan siiralt, et minu pojast Oliverist kasvab sama tubli ja tore tegelane.
Parimate soovidega
Oliveri koolikaaslane ja sõber K.
-----------------------------------
Oll on minu parim sõber. Sõber, keda võis alati usaldada ning kelle peale loota. Tõelisi sõpru on väga vähe, kellega on klapp, võid rääkida kõigest ilma ebamugavustundeta. Ta oli ka rasketel hetkedel toeks. Ta oli hea kuulaja ja oli ka nõuga abiks.
Oll oli positiivse ellusuhtumisega. Ta võttis asju vabalt, omamoodi. Ta teadis, et saab hakkama, ega pabistanud üleliia. Vähemalt ta ei näidanud seda välja.
Loomulikult oli tal varuks mõnus huumorisoon.
Oll nautis sõpradega koos olemist ja lõbutsemist. Talle meeldis olla seltskonnas. Lõõgastuda.
Tal oli piisavalt uhkust, et ennast kaitsta, kui ta tundis, et tehakse ülekohut. See kehtis ka tema lähedaste suhtes. Kui ta tundis, et tehakse ülekohut, siis andis ta sellest ka selgelt teada.
Arvan, et pole mõtet varjata, et Ollile meeldisid tüdrukud. Ja Oll meeldis ka tüdrukutele. Tal oli mitmeid häid sõbrannasid, kellega ta sai hästi läbi. Ta oskas naisi ka väga hästi kohelda.
/.../
-----------------------------
Armas Anneli,
Olen oma mõtetes sinuga. Tunnen ja mõistan, kui raske sul on. Oliver on praegu heas ja ilusas kohas ning temal pole üldse raske. Ta tahaks hoopis sind lohutada. Katsu seda kuulatada.
Kui sa jälle lugeda saad, siis loe kindlasti Michael Newton’i raamatut „Hinge rännak”. See on uurimus, mis räägib eludevahelisest elust.
Kallistades
Kärt
-------------------------------------------------------
I thank you all and the many more for all the kind words and thoughts... It was a living hell that such a kind and sweet boy like Oliver had to face in the devil Tallinn hospital that cut his life short.
My special thanks also to Oliver´s best friends Ivar and Tõnu and to all of you who shared with me so many nice words about my son. It is nice to know he was not beloved only by me but also by you all.
----------
Tagasi: blogi, video ja fotod siit... Foto: Kodus, mai 2008
At home, 1993
