Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus rahvusvahelisel konverentsil "Aus ajalugu – alus demokraatiale", 17.septembril 2009
Tervitan kõiki ajalookonverentsil „Aus ajalugu – alus demokraatiale”, mis sümboolselt algab päeval, mil Nõukogude Liit Natsi – Saksamaa kallaletungi tõrjuvat Poolat selja tagant ründas. See sündmus näitas tollasele avalikkusele selgelt, et 23. augustil 1939 sõlmitud Nõukogude – Saksa mittekallaletungilepingu varjus lepiti kokku milleski veel enamas.
Me vaatame tagasi dokumendile, mis oli küll üsna napilt ja külmavereliselt sõnastatud, kuid milles fikseeritud kokkulepe muutis Balti riikide ja Poola ajalugu ning nende riikide rahvaste käekäiku. Meie riikide loomulik areng katkes ning ikka veel peame tegelema minevikus sündinud vigade parandamisega.
Tänavu aprillis võttis Euroopa Parlament vastu otsuse kuulutada totalitarismi kuritegude mälestamise päevaks päev, mil 1939.aastal natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa sõlmisid Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle sammuga andis Euroopa oma hinnangu nende režiimide tegevusele ning alles nüüd võib öelda, et tõmmati joon, millega tähistatakse ühe ebameeldiva ajastu ka moraalselt lõppenuks.
MRP läbi kannatanud rahvad on võitlust ajaloo valgete laikudega pidanud üsna kaua – inimesed pingutasid MRP avalikustamise ja hukkamõistmise nimel aastakümneid. Salaprotokolliga tehtud ülekohtu avalikustamine ja selle tunnistamise taotlemine aitasid avada teed meie rahvusliku eneseteadvuse kasvule ja lõpuks ka iseseisvuse taastamisele.
Balti kett koos murranguliste sündmustega Poolas, Ungaris, Ida-Saksamaal vallandas kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas, tuues kaasa piiride avamise Ungari-Austria vahel, Berliini müüri langemise ja sametrevolutsiooni Prahas.
Arhiivide avatus ja ühiskonna vaba areng on lahutamatult seotud ka oma ajaloole antava ausa hinnanguga. Mihhail Gorbatšov, kes alustas Nõukogude Liidus perestroikat ja glasnostit, mõistis seda.
Meie tänu kuulub inimestele, kes MRP ja selle salaprotokollide avalikustamisega panid oma elu ja vabaduse kaalule. Salasobingu hukkamõistmist Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressis ei oleks saavutatud, kui meil oleks puudunud toonaste Vene ajaloolaste ja poliitikute toetus ja koostöösoov. Me mõistame üksteist ja see on loomulik, sest stalinlik ja hitlerlik režiim tegid ühtviisi kurja meile kõigile.
Meil on rõõm ja ajalooline võimalus näha ja kuulata täna neid inimesi, kes MRP avalikustamisprotsessi käivitasid ja juhtisid. Tahaksin esile tõsta akadeemik Endel Lippmaad kui MRP-komisjoni hinge. Meie teadmised ajaloost oleksid täna puudulikumad, kui meid poleks aidanud Saksamaa välisministeeriumi poliitilise arhiivi juht dr. Ludwig Biewer. Meie tänu kuulub ka MRP-komisjoni Leedu esindajale hr Kazimieras Motiekale ja Venemaa esindajale hr Vitali Korotitšile.
Tõstan esile ka professor Heiki Lindpere panust komisjoni tööst väärtusliku raamatu koostamisel ning tunnustan omaaegsete MRP-komisjoni liikmete aktiivset tegevust.
Samuti tahan tänada kõiki Eesti esindajaid, kes Rahvasaadikute Kongressi liikmetena MRP-komisjoni tööle kaasa aitasid. Meie tänu väärivad ka MRP-komisjoni igavikku lahkunud esimees Aleksandr Jakovlev ning komisjoni aseesimees Juri Afanasjev, kes lootis konverentsil osaleda, kuid kel ei õnnestunud tulla.
Toonaste sündmuste analüüsimisel ja kajastamisel on teinud ära hindamatu töö ajakirjanik Anneli Rõigas ja režissöör Juhan Aare. Tänan ka Filmiarhiivi – meie ajaloo hindamatut varasalve – ajaloo oluliste kaadrite talletamise eest.
Ärgem unustagem, et tänu väärivad ka kõik need inimesed, kes Balti ketis seistes ajaloolise õigluse jaluleseadmist nõudsid. Sellel, tänaseks UNESCO maailmamälu registrisse kantud sündmusel oli MRP avalikustamisele ja hukkamõistmisele määratu mõju.
